Lihtsus. Allikas: Pixabay.com
Lauri Räpp on välja andnud raamatu „Lihtsate asjade tähtsus“. Selle pealkirja võiks panna ka investeerimisõpikule.
USA sõjavägi ja kaks indeksfondi astusid baari…
USA sõjavägi võttis 1960. aastal kasutusele nn KISS-põhimõtte (Keep it simple, stupid!). Selle autoriks peetakse Lockheed Skunk Worksi juhtivinseneri Kelly Johnsonit. Põhimõtte kohaselt tuli militaartehnoloogia arendamisel otsida lahendusi, mis olid lihtsad, sirgjoonelised ning vältisid ebavajalikku keerukust. Kuna akronüümina oli KISS meeldejääv ning selle sisu arusaadav ka mitteinseneridele, siis hakati seda sisustama ka teistes valdkondades. Muuhulgas võeti see avasüli vastu ka investeerimisringkondades.
Investeerimismaailmas on alates 1970. aastatest toimunud kaks paralleelset liikumist. Ühelt poolt on lisandunud palju uusi (või taasleitud vanu) varaklasse: tuletisväärtpaberid muutusid populaarsemaks, kuld hakkas taas kauplema turuhinnas, sellel aastatuhandel lisandusid näiteks ühisrahastus ja krüptovarad. Samas asutati 70ndatel USA-s esimesed indeksfondid, mis on madalate kulude kõrval kultiveerinud investorites ka lihtsust kui üht investeerimise aluspõhimõtet. Esimestel aastakümnetel olid indeksfondid küll ääretult ebapopulaarsed ja püsisid vaevu püsti – sest miks pagana päralt pidi keegi tahtma investeerida fondi, mis pakub üksnes keskmist tootlust!?
Milline on siis üks tõeliselt lihtne portfell? Kui uskuda näiteks internetikogukonda Bogleheads, mis on oma nime saanud Vanguardi asutaja John C. Bogle’i järgi, siis piisab portfellis ühe aktsiafondi ja ühe võlakirjafondi omamisest. Kuna Bogleheads on siiski valdavalt ameerikakeskne kogukond, siis kasvab siit välja ka esimene erinevus lihtsust ihalevate ameerika ja euroopa investorite vahel.
Nimelt kalduvad ameeriklased laiapõhjalise aktsiafondi valikul eelistama seda, mis jälgib S&P 500 indeksit. Seda indeksit jälgivad fondid on tõepoolest väga hajutatud ning üldiselt ka turu madalaimate haldustasudega. Aga probleemiks on see, et selles fondis ei ole ühtegi investeeringut Euroopast ega muust maailmast, mis moodustavad siiski arvestatava osa „investeeritavast“ maailmast. Oma strateegias toetuvad ameeriklased John Bogle’i seisukohale, mille järgi muu maailma aktsiafonde pole vaja osta, sest USA suurettevõtted teenivad nagunii arvestatava osa oma tulust muust maailmast. Olgu selle väite paikapidavusega kuidas on, investor saab tänapäeval osta ka sellise madalate kuludega indeksfondi, kus on sees tuhanded aktsiad nii USA-st kui muust maailmast.
Usk, minevik ja tasakaal
Keskaja vahest kuulsaim legend räägib Pühast Graalist – karikast, millest Jeesus olevat joonud pühal õhtusöömaajal ning kuhu olevat kogutud kokku Jeesuse veri pärast tema ristilöömist. Graalil olevat olnud võime tervendada haigusi, kinkida igavest noorust ning pakkuda piiramatut küllust, mistõttu selle otsinguid on kirjeldatud paljudes keskaegsetes lugudes. Tänapäeval on investorite maailmas Püha Graali otsingutega võrreldavaks muutunud soov leida nn ideaalne portfell.
Ideaalse portfelli mudeldamise meetodiks on pea alati olnud järeltestimine. See tähendab seda, et võetakse konkreetsed varaklassid ning uuritakse, milline on nende risk ja tootlus olnud minevikus nii eraldiseisvalt kui ka portfellis koos erinevate varadega. Siit kasvab välja ka selle analüüsimeetodi peamine murekoht – see baseerub täielikult minevikul, ent minevik võib olla tulevikust vägagi erinev. Sellest hoolimata on see meetod suure tõenäosusega täpsem kui puhtalt kõhutundel baseeruv arvamus mõne investeerimisvara tulevikutootlusse osas.
Aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, kuld, ühisrahastus, krüpto. Ideaalsesse portfelli võivad kuuluda kõik need, osad neist või mitte ükski neist. Sest ideaalset portfelli – nagu ka Püha Graali – ei ole tegelikult olemas. Ideaalse portfelli koostamise aluseks on teooria, statistika, usk ja mistahes muu argument, mis konkreetse investori jaoks oluline tundub – nagu näiteks lihtsus, mis on oluline minu jaoks. USA meditsiinitaustaga investeerimisguru Dr Jim Dahle, kes peab nimekat investeerimissaiti www.whitecoatinvestor.com, on oma saidil välja toonud 200 võimalikku portfelli koos viidetega, miks just need võiksid olla parimad. Uusi teadmisi või inspiratsiooni otsides saab seda sealt küll kamaluga.
Üheks oluliseks aspektiks, millest mistahes portfelli puhul rääkimata jätta ei saa, on rebalansseerimine. Oletame, et olete otsustanud järgmised viis aastat hoida oma portfellis 80% aktsiaid ja 20% võlakirju. Kui järgmisel aastal aktsiaturg tõuseb 20%, aga võlakirjaturg langeb samal ajal 20%, ei ole teil enam 80-20 portfell, vaid aktsiate osakaal on tõusnud 86% peale ja võlakirjad langenud seega 14% peale. Et jääda kindlaks oma investeerimisstrateegiale, peaksite kas võlakirja juurde ostma või aktsiaid ära müüma, et saavutada taas eesmärgiks olev 80-20 vahekord.
Vajadus portfelli rebalansseerida ehk õigesse tasakaalu viia on pikaajalisel investeerimisel regulaarselt tekkiv vajadus. Kui portfell koosnebki vaid kahest fondist – üks laiapõhjaline aktsiafond ja teine laiapõhjaline võlakirjafond – on rebalansseerimine väga lihtne: tasakaalu viimiseks piisab vaid ühest tehingust. Iga järgneva varaklassi portfelli lisamisega rebalansseerimistehingute arv potentsiaalselt kasvab. Suurem tehingute arv tähendab aga enamasti ka suuremat kulu. Kahest fondist koosneva portfelli haldamine võtab seega vähem aega, on lihtsam ning enamasti ka odavam.
Kokkuvõtteks
Enamiku jaoks meist ei ole investeerimine põhitöö ega ilmselt ka peamine hobi. Aga korras rahaasju peab siiski enamik meist oluliseks. Suurel osal inimestest on aeg piiratud ressurss ning enamasti tundub seda puudu jäävat. Kui meil on võimalik rahaasjadele pühendada vaid 1 tund nädalas, siis selle ajaga palju aktsiaid läbi analüüsida ei jõua. Küll on see aga piisav aeg selleks, et mõelda, kuidas suurendada sissetulekuid või kas kulusid saaks kuskilt koomale tõmmata. Kui me muudame investeerimise enda jaoks võimalikult lihtsaks, jätab see meile rohkem aega pühenduda sellele, mis on elus tegelikult oluline – pere, hobid ja fredjüssilik molutamine – ning me ei pea finantsturgude jälgimisele kuluvat aega näpistama nende palju olulisemate tegevuste arvelt.
