Investeerida tasuks ainult sellisesse varasse, mille puhul saad selgelt aru, mis on selle riskid ning kust tekib selle tulu.
Kust tekib tulu?
Me kõik tarbime igapäevaselt erinevaid tooteid ja teenuseid. Tooted jõuavad meie majapidamisse poodidest, kuhu nad on omakorda jõudnud läbi tarneahela ühe konkreetse ettevõtte tehasest. Kui me tarbime piisavas koguses selle ettevõtte tooteid, suudab see katta saadavast tulust tootmiskulud, maksta töötajatele palka ning kanda ka muud ettevõtte kohustused. Kui midagi üle jääb, jõuab ettevõte kasumisse. Kasumlik ettevõte võib otsustada oma kasumit omanikega jagada ehk maksta dividendi. Kui meil on õnne omada sellise ettevõtte aktsiaid, saame meiegi sellest kasumijaotisest proportsionaalse osa. Heal järjel ettevõtte aktsiate väärtus kipub ajas kasvama. Aktsionäridena on meil võimalik taaskord selles väärtuse kasvust osa saada – alguses virtuaalselt, ent hiljem aktsiaid müües ka reaalselt. See on teine viis aktsiate omamise kaudu oma vara kasvatamiseks.
Kuld on olnud tänapäevastest varaklassidest ilmselt kõige pikemalt inimkonna „portfellis“ ning tema ajaloolist tähtsust väärtuse hoidjana ei saa seetõttu kuidagi alahinnata. Erinevalt minevikust ei ole kuld enam kasutusel maksevahendina, ent ta on jätkuvalt vajalik näiteks kuldehete toormena. Samuti leiab kuld kasutust elektroonikas ning auto-, kaitse- ja kosmosetööstuses. Kuigi kuld erinevalt aktsiatest rahavoogu ei tekita, aitab selle mitmekülgne kasutusotstarve hoida tema väärtust ka siis, kui üks kasutusviis väheneb võib hoopis kaob.
Sarnaselt kullale ei tekita rahavoogu ka kunst. Kunsti väärtus tekib enamasti selle rariteetsusest. 16. sajandil Madalmaades loodud maale on maailmas lõplik kogus ning juurde neid enam tekkida ei saa. Küll kasvab maailmas pidevalt miljardäride arv, kes otsivad viise oma vara investeerimiseks ning kunst ühe varaklassina sobib riskide hajutamiseks hästi. Kuna olemasolevate kunstiteoste arv ei suurene, ent nõudlus nende järgi pidevalt jõukamaks muutuvas maailmas eelduslikult kasvab, võiks see anda kunsti väärtuse kasvuperspektiivile hea väljavaate.
Mis tekitab väärtuse aga näiteks krüptovaluutale? Rahavoogu sellest ei teki. Maksevahendina konkureerib ta olemasolevate maksevahenditega, näiteks dollari ja euroga, ent ilmselget eelist tal nende ees ei paista olevat. Ometi on erinevatel krüptorahadel enamasti nullist suurem väärtus ning see väärtus on teinud läbi nii järske tõuse kui languseid. Krüptovaluutade väärtust on selgitatud enamasti läbi nn Suurema Lolli Teooria. Selle teooria autoriks peetakse Burton Malkieli, kes on tuntud oma suurepärase raamatu „Juhuslik ekslemine Wall Streetil“ tõttu. Suurema Lolli Teooria kohaselt ei ole oluline, mis hinnaga mõni vara on soetatud, kui keegi on valmis selle veel kõrgema hinnaga ära ostma. See tähendab ühtlasi seda, et teooria kohaselt on õigustatud osta vara ka kallimalt, kui on selle õiglane väärtus (või kui õiglast väärtust ei ole üldse võimalik määrata), sest eksisteerib usk, et kuskil on olemas nn Suurem Loll, kes on valmis maksma selle vara eest veelgi enam.
Mis on riskid?
Üldiselt ei ole mõistlik investeerida varasse, mis ei ole läbinud vähemalt ühte, just seda varaklassi puudutavat kriisi. Kriis toob välja riskid, millele keegi ei osanud mõelda või mida peeti ebaoluliseks. Ei ole võimalik võtta investeerimisotsuse tegemisel arvesse riske, mille olemasolust ei olda teadlik. Kuidas saaks sellises olukorras mõistlikult paika panna investeeringu riski ja tulu suhet?
Riskidest arusaamisel on suurimaks abimeheks aeg. Vahel tuleb oodata 10-20 aastat, enne kui uudset varaklassi tabab esimene suurem kriis, mis paljastab kas heas või halvas mõttes selle tõelise olemuse. Kriisi tulemusel tekib varaklassile majandustsüklist pikem ehk nn tsükliülene tootlus. Sellest hetkest alates on võimalik hakata seda varaklassi võrdlema teiste varadega, mis on omad vitsad minevikus juba kätte saanud. Tootlus, mida keegi on uude varaklassi investeerides lubanud, või mida varaklass seni on pakkunud, võib pikas perspektiivis osutuda illusoorseks. Aeg avab kõik haavad, enne kui hakkab neid parandama.
Üheks näiteks varaklassist, mis varasemalt purjetas algaja õnne tuules, oli ühisrahastus. Algselt 20-30% aastase tootlusega investeerimisprojekte pakkunud platvormid on praeguseks siiski kohtunud reaalsusega. Üks tuntumaid kohalikke ühisrahastusplatvorme ütleb oma kodulehel, et lõppenud projektide keskmine tootlus on veidi üle 9%. Sellist tulemust on pakkunud pikaajalise keskmisena aga ka näiteks S&P 500 indeks. Riskide realiseerumine on toonud kaasa ka ühisrahastuse investeerimisteesi muutumise. Varasemalt tekkis motiiv investeerida tulenevalt võimalusest teenida aktsiaturgudega võrreldes 2-3 korda suuremat tootlust. Nüüd, kui tootlused aktsiate ja ühisrahastuse vahel on sisuliselt võrdsustunud, on ühisrahastusse investeerimise motiiviks saanud ilmselt portfelli hajutamine.
Teine suurem ohufaktor riskide hindamisel võiks olla asjaolu, et ühe varaklassiga seotud osapooled ei ole selle riskide osas ühel meelel. Põhimõtteliselt iga investeeringu puhul kuuluvad osapoolte ringi investeeringu kaasaja (emitent), investeeringut vahendav isik (platvorm), vastava investeerimisvaldkonna huvigrupp, investorid, finantsjärelevalve, keskpank, õiguskaitseasutused ja riik (poliitikud, valitsus, ministeeriumid).
Taaskord ei saa siin näidet tuues mööda krüptovaluutast. Krüptoettevõtjad ja nendega soetud lobby-grupid ei ole loobunud mantrast, et krüpto asendab kohe-kohe kõik maailma reservvaluutad alates USA dollarist. Samas oleme saanud viimase aasta jooksul lugeda sellest, kuidas maailma suuruselt teine krüptobörs FTX langes põrmu ning selle juht Sam Bankman-Fried istub vahi all kahtlustatuna mitmetes erinevates pettustes. Ning sellest, et kohtuasjad on tabanud USA-s ka maailma suurimat krüptobörsi Binance. Ka Belgia krüptoäri bit4you pankrot on Eesti Ekspressis põhjalikku kajastust saanud. Mis võiks täna olla krüptovarasse investeerimise õppetund?
Kokkuvõtteks
Investor ja Geenius Meedia autor Reio Vare on ennast kirjeldanud kui „dinosaurust, kes on maha maganud ning kavatseb ka tulevikus maha magada lugematu hulga häid investeerimisvõimalusi“. See on väga hea investeerimispõhimõte. Tädi Maali ei peaks lähtuma mõtteviisist, et uue ja huvitava investeerimisvara tekkimisel tuleb olla esimesena kohal ja korjata kokku hõlptulu, sest vastupidiselt ootusele korjatakse see tulu enamasti kokku just Tädi Maalidelt. Mõnikord tasub võtta aeg ja kasutada oma raskelt kogutud säästude investeerimiseks varaklasse, mis on enda tõelist olemust näidanud pika aja vältel, nii heas kui halvas. Las põnevus jääb teistele.
Kuhu ma oma komeedivaatamise prillid paningi?
