Käesoleva postituse eesmärk on uurida liitintressi fenomeni nii heas kui halvas mõttes ning aja domineerivat mõju meie pikaajalisele investeerimisele.
Liitintress
„Liitintress on kaheksas maailmaime“, olevat kõigi aegade kuulsaim teadlane Albert Einstein kunagi öelnud. Liitintressi põhimõte väärib kogu tunnustust, mis talle on omistatud, ent selle tsitaadi autoriks ei olnud tõenäoliselt siiski Einstein. Tsitaatide kontrollimisele pühendunud veebileht www.quoteinvestigator.com leidis oma uurimuses, et seda ütlust kasutati esmakordselt 1925. aastal ühes pangareklaamis ning selle autor on tundmatu. Einsteiniga sidus tsitaadi 1988. aastal üks finantsanalüütik ning ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu. Seda tsitaati on erinevatel aegadel muuhulgas omistatud ka Napoleonile, parun Rotschildile ning John D. Rockefellerile.
Eestlaste arusaamist liitintressist on uuritud kahes põhjalikus finantskirjaoskuse uuringus. 2015. aasta uuringus vastas liitintressi puudutavale küsimusele õigesti 43% vastanutest, 2019. aasta uuringus oli õigesti vastanute osakaal 45%. Enam kui pool täisealisest elanikkonnast ei saa seega aru selle põhimõtte toimimisest. Maagiline 50% arusaamise künnis ületati vaid 18-39 aastaste vanusegrupis, kõrgharidusega inimeste hulgas ning leibkondades, kus sissetulek leibkonnaliikme kohta oli vähemalt 501 eurot. Noorus vist siiski ei ole hukas. Pikaajalise investeerimise vaatest on see kindlasti lootustandev perspektiiv.
Mis siis on liitintress? Pangahoiuse näitel on see intress, mida pärast väljamaksmist ei ole ära tarbitud, vaid mis on lisatud algselt hoiustatud summale. Järgmisel intressiarvestusperioodil – näiteks aastas – teenitakse intressi juba algse hoiusumma ja esimese aasta eest väljateenitud intressi kogumilt. Seega jätkab põhisumma kogu aeg kasvamist ja kui intressimäär ei muutu, suureneb seeläbi ka igal aastal teenitav intressisumma. Kuigi näide puudutab hoiust, ei ole vahet, kas me räägime väljateenitud hoiuseintresside või aktsiatelt väljamakstud dividendide uuesti investeerimisest.
Pannes selle definitsiooni ka numbrite keelde: kui te hoiustate 100 eurot 10 aastaks intressiga 10% aastas, ei ole teil 10 aasta pärast mitte 200 eurot, vaid 259 eurot. Ning 30 aasta pärast pole teil ei 300 eurot (30 aastat korda 10% aastas), 777 eurot (259 eurot 10 aasta eest korda 3), vaid hoopis 1745 eurot. Võtame hetke ja mõtleme, mida see näide võiks meile öelda pensioniks kogumise mõttekuse kohta.
Aeg
Aeg annab investeerimisel kas suurima eelise või teeb suurima karuteene. Finantsturgude kontekstis räägitakse vahel kaotatud kümnenditest. Tegemist on perioodidega, kus umbes kümne aasta tulemina „kingib“ mõni börs investoritele negatiivse või nulltootluse. USA tuntuima indeksi S&P500 puhul on kaotatud kümnendeid olnud kaks: esimene perioodil 1965-1978 ja teine perioodil 2000-2013. Eraisiku finantsplaneerimises nimetaksin kaotatud kümnendiks aega, mil investeerimisega ei tegeletud, kuigi olemas olid nii eeldused kui võimalused.
Pikaajalisel investeerimisel, eriti just pensioniks kogumisel, on eriti oluline alustada säästmisega ja seejärel investeerimisega esimesel võimalusel. Hiljem alustamine on kordades raskem ja ka kordades kallim. Raskemaks teeb selle asjaolu, et mida vanemaks me saame, seda suuremat rolli hakkavad meie igakuistes rahaasjades mängima (sund)kulutused. Olgu selleks kulutused eluasemele kodulaenu või üüri näol, autoliising või erinevad laste ja perega seotud väljaminekud. Kõikide selliste kulutuste kõrval raha säästa on väljakutse nii eelarvelises kui ka emotsionaalses plaanis. Kallimaks teeb hiljem alustamise aga tõik, et liitintress nõuab meilt panustamist seda rohkem, mida hiljem me kogumisega alustame. Iga elukümnendi võrra hiljem alustamine kasvatab summat, mida peaksime eesmärgi saavutamiseks säästma. Kusjuures see summa ei kasva lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt. Mida need sõnad täpselt tähendavad?
Kujutame ette, et olete praegu 25-aastane, soovite minna pensionile 65-aastaselt ning olla pensionil 25 aastat. Oletame, et I, II ega III sammast ei ole olemas, mistõttu peate kõik oma pensionisäästud ise koguma. Teie netopalk praegu on 1000 eurot kuus ning tänasel päeval pensionile jäädes saaksite hakkama 700 euroga kuus. See palga ja pensioni suhe baseerub mitmetel uuringutel, mille kohaselt peaks inimväärne pension moodustama umbes 70% viimasest palgast. Viimaseks eeldame, et inflatsioon on 0% ja teenite investeeringutelt 6% tootlust. Kui see näide oleks elulisem, võiks arvestada näiteks 2% suuruse inflatsiooni ja seega ka samade protsendipunktide võrra suurema (ehk 8% suuruse) tootlusega. Lähtume näite lihtsuse huvides siiski esimestest protsentidest. Endale soovitud 700 euro suuruse pensioni maksmiseks peaks teil 65-aastaselt koos olema 210 000 eurot. Kui palju on vaja igakuiselt kõrvale panna selle summa kokku kogumiseks?
Kui te alustate säästmist 25-aastaselt, peaksite iga kuu kõrvale panema 110 eurot kuus. Kui palju tuleks aga säästa 35-aastaselt alustades? Lineaarse loogika alusel, kui teie kogumisperiood on veerandi võrra lühem (40 aastat vs 30 aastat), tuleks seega kõrvale panna ka veerandi võrra rohkem ehk 137.5 eurot kuus (110 x 1.25)? Õige vastus on, et 35-aastaselt tuleks eesmärgi saavutamiseks säästa juba 214 eurot kuus. 45-aastaselt alustades peaks panustama 461 eurot kuus ja 55-aastaselt stardipauku lastes 1286 eurot kuus. Kui 25-aastaselt alustades on eesmärk kindlasti saavutatav ning väikese planeerimisega ei ole hilja alustada ka 10 aastat hiljem. 45-aastaselt alustades on eesmärk veel teoreetiliselt võimalik, aga eeldab ilmselt juba drastilisi muudatusi senises elukorralduses, sest säästa tuleb pea pool sissetulekust. 55-aastaselt alustades ei olegi enam võimalik algselt püstitatud eesmärki eespool kirjeldatud eelduste korral saavutada. Vanuses 55 alustades on seega vajalik mingi tingimuse muutmine, sest 1000 eurost ei suuda 1286 eurot säästa isegi Einstein. Valikus on seega kas 700 eurost väiksema pensioniga leppimine või vanusest 65 kauem töötamine. Enamiku inimeste jaoks oleksid sellised kohendused finantseesmärgi osas ilmselt tehtavad, arvestades et hea tervise olemasolul ei ole pensionile minek vahetult pärast pensioniikka jõudmist ka enamuse esmane soov.
Kokkuvõtteks
Aja rolli ja liitintressi võlu investeerimisel on kirjeldatud mitme ütlusega. Olgu selleks kas või „parim aeg investeerimisega alustamiseks oli eile, järgmine parim aeg on täna“. Ent samamoodi võib ütlusi leida kodunt lähemalt ja mitte isegi investeerimisega seotult. Näiteks kõigile tuntud „tänaseid toimetusi ära viska homse varna“ kehtib investeerimisega alustamise kontekstis vahest rohkem kui ei kusagil mujal. Mis on seni olnud sinu vabandus, et mitte „härjal sarvist haarata“?
