Ainus „looduslik“ keskkond, kus pullid ja karud kõrvuti elavad, on börs.
Sissejuhatus kauplemise zooloogiasse
Ehk olete vahel kuulnud, kuidas investeerimiskommentaatorid räägivad pulliturust ja karuturust. Aga mida need mõisted õieti tähendavad? Karuturg on olukord, kus aktsiaturg kukub tipust vähemalt 20%. Pulliturg vastupidiselt on olukord, kus aktsiaturg tõuseb põhjast vähemalt 20%. Pulli- ja karuturg on omavahel lahutamatult seotud, kuna nad kasvavad üksteisest välja. Seda, kas käes on pulli- või karuturg, on võimalik öelda vaid siis, kui vastav 20% suurune hinnaliikumine on aset leidnud. Seega kui karuturu põhjast tõuseb indeksi väärtus 19,9%, ent läheb siis taas langusesse, oli tegemist vaid „karuturu tõusuga“, mitte jõudmisega pulliturule. Pulliturul nimetatakse analoogset olukorda, kus tõusu vältel aset leidev langus 20% piiri ei ületa, „pullituru languseks“.
First Trust Advisors on koostanud väga hea ülevaate pulli- ja karuturgude ajaloost S&P 500 indeksi näitel perioodil 1926-2019. Selle ajavahemiku jooksul kestis keskmine pulliturg 6,6 aastat ning indeks kasvas selle aja jooksul keskmiselt kokku 339%. Keskmine karuturg kestis 1,3 aastat ning selle aja jooksul langes indeks 38%. Selle ajavahemiku jooksul tuli karuturgu ette 11 korral, praeguseks on lisandunud veel kaks karuturgu: 2020. aasta veebruaris-märtsis kukkus S&P 500 indeks nö koroona pandeemia reaktsioonina tipust 34%, 2022. aasta jaanuarist oktoobrini kukkus indeks 25%. Sellest hoolimata oli indeksi tootlus perioodil 1926-2022 keskmiselt 10,08% aastas.
Kust on pulli- ja karuturg aga oma nime saanud? Karuturu mõiste olevat välja kasvanud karunahkade vahendajate tegevusest 18. sajandil. Nimelt müüsid vahendajad karunahad kokkuostjatele kokku enne, kui nad olid nahad küttidelt kokku ostnud. Seega tegid nad panuse sellele, et neil õnnestub karunahad osta küttidelt odavama hinnaga, kui nad olid need kokkuostjatele maha müünud. Mistõttu lootsid nad sellele, et küttide küsitavad karunahkade hinnad langevad. Merriam-Websteri sõnaraamat toob välja etümoloogide viite ütlusele, et „ei ole tark müüa karu nahka enne, kui karu on kinni püütud“. Eesti keeles on see muundunud ütluseks „ei ole mõtet jagada karu nahka enne, kui karu on maha lastud“, mis siiski tähendab sama – ei ole mõtet planeerida oma tegevust lähtuvalt sellest, mis ei ole veel käes ning mille saabumine ei ole isegi kindel.
Pullituru mõistel sedavõrd originaalset tekkelugu ei ole. Küll olevat minevikus korraldatud pullide ja karude võitlusi, mis vast aitab selgitada seda, miks karu vastandiks börsi kontekstis on saanud just pull. Samuti on mõisteid proovitud selgitada sellega, kuidas need loomad ründavad. Karu tõstab enne rünnakut käpad üles ja lööb need ohvri suunas alla, pull seevastu üritab oma sihtmärki tabada sarvedega alt ning ta seejärel õhku lennutada.
Kuidas aktsiaturgude langustega toime tulla?
Lühiajalises perspektiivis ei tea keegi – tõsiselt, mitte keegi – mis suunas liiguvad väärtpaberiturud või mõni konkreetne väärtpaber. Pikas perspektiivis on maailma suurimad aktsiaturud olnud viimase sajandi näitel vägagi julgustavad. Ben Carlson, kes peab tuntud investeerimisblogi A Wealth of Common Sense, on ühes oma kirjutises uurinud S&P 500 indeksi halvimaid ja parimaid tootlusi erinevate pikemate ajaperioodide lõikes. Halvim 20-aastane perioodi lõppes aastal 1949 ning pakkus tootlust veidi alla 2% aastas. Tegemist oli siis perioodiga, kuhu mahuvad sisse nii Suur Depressioon, mille jooksul kukkus indeks tipust 83%, kui ka II maailmasõda. Parim 20-aastane periood lõppes 2000. aasta alguses ning andis keskmiseks tootluseks 18% aastas. 30-aastaseid perioode vaadates on tulemus veelgi parem: halvim periood, mis lõppes aastal 1959, pakkus tootluseks ligi 8%, ning parim periood, mis lõppes aastal 1968, tõi keskmiselt pea 15% tootlust aastas.
Esimene järeldus eelnevast võikski olla see, et langusteks valmistumisel on oluline viia ennast kurssi aktsiaturgude ajalooga. Me ei tea, mida pakuvad turud meile järgneva 20 või 30 aasta jooksul, ent on väga suur tõenäosus, et lõpptulemus jääb kuskile ajalooliselt halvima ja parima tulemuse vahele. Ning sellesse vahemikku jäämine peaks numbreid vaadates andma meelekindlust kõikidele kas või pensioni kogumise kontekstis. Tööealistena pensionit kogudes sõltume börsi käekäigust 30-40 aastat. Statistiliselt võiks selle aja jooksul näha karuturgu ehk vähemalt 20%-list langust umbes 4-6 korda. Kui me ajaloolist statistikat teame ja meeles peame, ei tohiks järgmine langus turgudel olla ei üllatav ega ka sedavõrd hirmutav. Langus on osa normaalsest majandustsüklist.
Teiseks võiks oma peas kaotuse läbi mängida enne, kui see päriselt juhtub. Aastatel 2007-2009 langes S&P 500 tipust 50%. Mida sa oleksid tundnud, kui su 10 000 euro suurune portfell oleks kahanenud 5000 peale? Aga 1 000 000 euro suurune portfell 500 000 euro võrra? Loomulikult on mentaalne efekt otseses sõltuvuses portfelli suurusest, sest absoluutsummas 5000 või 500 000 euro kaotamine mõjub ilmselt väga erinevalt, isegi kui mõlemal juhul langes portfelli väärtus 50%. Samuti on alati raskem leppida kukkumisega päriselus kui simulatsioonis. Positiivse külje pealt tasuks meeles pidada, et turgude langus ja sellega kaasnev portfelli väärtuse vähenemine on oluline vaid juhul, kui turu põhjas kõik investeeringud maha müüa. Kui aga müüa vaja ei ole ning uni öösel jätkuvalt hea on, tuleb lihtsalt istuda ja oodata – igale langusele järgneb ühel hetkel ka uus tõus. Lisaks ajaloo tundmisele ning kaotuste simuleerimisele on abiks ka mõningad teadmised inimese füsioloogiast. Langevad turud viivad meid stressi ning veres tõuseb stressihormoonide tase. Uuringud on näidanud, et mida rohkem turud langevad, seda suurem osa investoritest loobub oma investeerimisstrateegiast ja müüb kõik investeeringud maha. Ka muidu vaimselt tugev inimene võib langeda omaenda hormoonide ohvriks. Mida siis teha? Neuroteadlane John Coates on oma raamatus “Kui koerast saab hunt” pakkunud välja mitmeid tegevusi, kuidas turgude ebasoodsa liikumisega kaasnevat stressi võiks alandada. Üheks neist on füüsilise vormi parandamine. Nii et kui turud kukuvad ja tuju ühes nendega, siis mine jooksma – nii jõuavad head hormoonid kiiremini kohale ning samuti ei ole „punases“ turud läbi arvutiekraani enam su silme ees.
Kokkuvõtteks
Karude ja pullide võitlus on nagu yin ja yang. Aga kumb on yin ja kumb yang, sõltub sageli kontekstist. Selle mõtteharjutuse vahepeal uuri ajalugu, valmista ennast ette tagasilöökideks ning tee kindlasti ka trenni. Ning jäta meelde olulisim – investeerimine on mäng, mida on võimalik võita vaid ajaga.
