0

Miks säästa?

Miks?
Allikas: pixabay.com

„Ära säästa seda, mis jääb järgi pärast kulutamist, vaid kuluta seda, mis jääb järgi pärast säästmist.“ Warren Buffett

Säästmisega valmistume me ette selleks, mida me ei taha, milleks me ei ole valmis ning mida me ei oska ettegi kujutada. Säästmine on seega nagu kindlustus – me loodame, et meil ei lähe seda vaja, ent saame tunda teatud meelerahu, kui meil säästud siiski olemas on. Enamikul meist läheb sääste erinevate eluetappides siiski vaja.

Elamisväärne elu kõigis selle etappides

Inimene veedab oma täiskasvanud elust ca 2/3 tööl ning 1/3 pensionil. Kui küsime endalt, et „kas mul tasub ka säästa?“, siis tinglikult küsime endalt, et kas tahame elada hästi 2/3 või 3/3 oma elust. Ilmselt oled sinagi kuskilt kuulnud, et I ja II pensionisammas kokku peaks tagama selle, et sinu esimene pension moodustaks 40% sinu viimasest palgast (seda suhet nimetatakse asendusmääraks). See 40% asendusmäär on rahvusvaheliseks miinimumstandardiks, mis esmakordselt fikseeriti 1968. aastal jõustunud Euroopa sotsiaalkoodeksis (allikas: Rahandusministeeriumi kohustusliku kogumispensioni väljamaksete analüüs).

Sotsiaalkindlusamet on pannud oma kodulehele üles pensionikalkulaatori, kus igaüks saab veelgi täpsemalt välja arvutada, milline oleks tema pension täna pensioni minnes, võttes arvesse nii I, II kui III sammast.

Arenguseire Keskus tegi 2019. aastal uuringu, mis kirjeldas võimalikke stsenaariume kuni aastani 2050. Uuring näitas, et üksnes I sambast tuleneva pensioni puhul saab asendusmäär sõltuvalt inimese sissetulekust ja Eesti majanduskasvust olema 24-46% (keskmise palga ning keskmise stsenaariumi puhul oleks asendusmäär 33%). Sama asutuse 2022. aastal tehtud ettevaates prognoositakse lausa, et hetkel I, II ja III sambast tulenev asendusmäär 38% saab oma madalpunktis 2060-ndatel aastatel olemas üksnes 31%.

Eestlane soovib, et tema asendusmäär oleks 70% tema viimasest palgast. Soovitud ja tõenäoline asendusmäär erinevad umbes kaks korda.

Pensioniks kogumine on inimese kõige pikaajalisem ja kõige olulisem finantsstabiilsust tagav eesmärk. Targalt käitudes on võimalik see mure laualt maha võtta. Kuid samuti on võimalik see teema kalevi alla panna ning leida ennast hilises keskeas olukorrast, kus töövõime ja motivatsioon pole enam see, mis nooremana, ent töömahu vähendamine tähendaks väga olulist langust harjumuspärases elukvaliteedis.

Võimekus reageerida elu ootamatustele

Autoremont, sest käisid viimati hoolduses kolm aastat tagasi ja kuna kuulad kogu aeg autos podcast’e, siis ei saanudki sa kuulda kuskilt autos kuskilt tagantpoolt tulevaid kolinaid ja kriuksumist, mis lõpus pani juba inimesed tänaval su autole järgi vaatama. Hambaravi, sest mõistlikust soovitusest käia hambaarsti juures kontrollis kaks korda aastas kuuled sa esimest korda, mistõttu ei osanud sa ealeski arvata, et seitse aastat on veidi liiga pikk paus. See autoremondi lugu juhtus mu endaga ning sai avastatud üksnes tänud õnnelikule juhuste kokkusattumusele, kus raadio oli mingil põhjusel välja lülitatud ning kõrvalistujal oli professionaalsem kõrv selliseid asju kuulma. Need lood on siiski vaid mõned näited täiesti igapäevastest olukordadest, mis võivad meile vahel ootamatult suuri kulutusi tekitada, isegi kui nendega on võimalik pikas perspektiivis toime tulla.

Mis juhtub aga siis, kui su lähedasel tuvastatakse haruldane haigus, mis kahe aasta jooksul muudab teda tundmatuseni ning mis lõpeb pea alati fataalselt? Haigus, millest on võimalik operatsiooniga jagu saada, ent selliseid lõikusi tehakse vaid Saksamaal ning see maksab sadu tuhandeid eurosid. Kas sa oled valmis leppima sellise julma saatusega?

Keegi meist ei ole kaitstud selliste ootamatuste eest. Mõnel juhul aitab kindlustus. Mõnikord on võimalik pangast laenu võtta, kui on piisav sissetulek või korralik tagatis. Suuremate summade võib korraldada ka heategevuskampaania. Kampaania kui õhinapõhise algatuse edukus ei ole aga kunagi garanteeritud. Kampaaniat püsti pannes asud konkureerima teiste samasuguste kampaaniatega ning seda läbi viies kaotad aega, mida sul mõnes olukorras võib olla vähe. Sellistel puhkudel isiklike säästude omamine ei pruugi olla vastus kõikides kirjeldatud olukordades, ent see üks lisavõimalus. Teinekord aitab just rahaline puhver, olgu ta kuitahes väike, ronida üle katsumuse mäeharja ning kallutada lootusetuna tundunud olukord enda kasuks.

Vabadus oma valikutes

Kehv organisatsioonikultuur, ebapiisav palk, läbipõlemine või tunne, et tahaks lihtsalt vaheaasta võtta? Töö on paljudele meist oluline, et tunda ennast hästi. Me tunneme ennast kehvasti, kui töö ei tee meid enam õnnelikuks või ei paku eneseteostusvõimalust. Tööga seoses tuleb enamikul meist aeg-ajalt kätte hetk, kus muutus on vajalik ja mõistlik. Muutuse elluviimine võib olla aga väga raske, kuna see tooks vähemalt lühikeses perspektiivis oluliselt allapoole meie harjumuspärase elustandardi.

Töölt ära tulemine uut töökohta omamata, isegi kui tegemist on kõigest mõne kuu pikkuse mittetöötamise perioodiga, sunnib paljusid pereinimesi vaatama peale ka oma rahalisele olukorrale. Meie sissetulekust sõltub sageli ka meie lähedaste heaolu. Kuidas saada hakkama oma laenude ja liisingutega? Laenude tagasimaksegraafikust  kõrvale kaldumine võib kaasa lisakulusid läbi viiviste, sattumise maksehäireregistrisse ning halvemal juhul ka auto või kodu kaotuse. Kas poleks parem, kui meil oleks alati kõrvale pandud kas või kolme kuni kuue kuu elamiskuludele vastav summa? See võimaldaks eelnevalt kirjeldatud muutusi läbi viia oluliselt väiksema raha- ja närvikuluga.

Kokkuvõtteks

Säästmisest on kasu nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Samuti on sellest kasu olla olukordades, mille ajalist perspektiivi või realiseerumise tõenäosust on raske määrata. Säästmise puhul ei piisa arusaamisest, et see on mõistlik ja kasulik – vaja on tegevust. Nagu trennimineku puhul on ka siin kõige raskem just esimese sammu astumine. Selle sammu saad sa aga teha ainult ise.

Tark Raha

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.